Kodu on ikka kõige armsam!!!

Nii nüüd olen ma siis tagasi kodus. Saabusin eelmise neljapäeva (29.05) öösel ja kohe järgmisel päeval läksin tööle. Jätsin kõigiga hüvasti peale loenguid ja juba olingi kella üheteistkümneks Eestimaa pinnal tagasi. Reedel toimus muljetamine ja ei teadnudki kohe millest alustada, osa inimesi isegi jälgisid minu blogi ja seda lihtsam oli rääkida. Üritasin blogi ikka järjepidevalt pidada ja hakkan seda nüüd ise ka läbi vaatama, et mis ma siis siia kirjutasin, endalgi on huvitav tagantjärgi lugeda.
Nädalavahetuse veetsime Saaremaal Tõnise perega, see oli väga mõnus tagasi tulekuga kohanemiseks - super head söögid, veelgi parem seltskond ja mõnus ilm, et natuke päikese käes lesida.
Eile ja täna olid siis esimesed tõsised tööpäevad, tööd on küllaga, mida tagantjärgi ära teha. Hea on saada töörütmi tagasi, kuid veel parem on teada, et mind ikka natuke igatseti ka taga :)
Suurem väsimus hakkab ka vaikselt üle minema, olen saanud ennast välja magada. Pean veel kirjutama tagasisidet Norra nende programmi kohta ja siis nad saadavad mulle tunnistuse taganjärgi postiga.
Kodus on nii hea olla... seal oli tore kuid kodus on alati veel toredam ja tunned end lõõgastunult. Ja näha kõiki sõpru ja peret... see on nii mõnus tunne :)
Üritan ka kodus olles oma blogi jätkata, kuigi kuna ilmad on head, siis on raske ennast sundida vabadel hetkedel arvuti taha tulema.
PS: Ma ei ole pilte blogile enam lisanud, sest sellelt lingilt mille paremalt poolt leiab on kõik Norraga seotud pildid, kui on huvi. Lisan sinna veel pilte aja jooksul ja loodan et teised programmis osalenud lisavad ka.

Nädalavahetus mägedes

Nädalavhetusel käisime siis mägedes, mis asuvad Valdresflya alal ja sõitsime Jotunheimeni ning möödusime ka ühest kõrgeimast mäest (Galdhøpiggen 2469m). Mägedes oli lumi 2-3 meetrit kõrge. Põhimõtteliselt rändasime me kahe päevaga suvest talve ja siis tagasi ning sinna vahele jäid ka kevad, sügis – kontrast oli suur.

Lõpp sihtpunkt oli laupäeva õhtul jõuda mägimajja, mis oli kena ja seal oli saun, suur köök, neli magamistuba, elutuba ja veel mõningad toad, kogu sisustus oli puidust. See maja ongi kasutusel vaid mõned korrad aastas kui omanikud käivad puhkamas ja nad on nii head inimesed, et lasevad tuttavatel seda maja ka kasutada - for free. CIF koosviibimised on seal olnud juba kuus aastat järjest. Maja näeb välja nagu uus, kuid on ehitatud 1995 aastal, sest ta ei ole aastaringseks kasutamiseks.

Laupäeval (24.05) teel mägedesse külastasime Lillehammeri suusaküppemäge, kus toimusid 1994. aasta taliolümpiamängud ja käisime vabaõhu muuseumis, mille nimi on Maihaugen. Külastasime ka samas piirkonnas ajaloomuuseumit, mis näitas Norra ajalugu läbi aegade. Vahepeal tegime palju peatusi, et nautida erinevaid vaateid. Pooled meie grupist ei olnud enne lund näinud, see oli eriti huvitav kogemus nende jaoks.

Õhtul kui jõudsime mägimajja, siis valmistasime koos kokaga, kes oli ka ühtlasi meie autojuht, üheskoos õhtusöögi – aasiapärase. Peale õhtusööki käisme saunas ja nautisime veini.

Pühapäeval liikusime teist teed mööda tagasi, esimene peatumispaik oli Norra Beitstølen Healthsport Centre (http://www.bhss.no/), füüsilise liikumispuudega täiskasvanutele, kuid sageli ka mõõduka vaimupuudega inimestele. See oli väga suur ja suurepärase asupaigaga taastusravi keskus, mida ümbritsevad mäed ja kunid vaated. Selle keskuse pindala ja haldusala on ka väga suur. Tagasiteel tegime ka peatusi ja lõuna ajal pidasime pikniku järve ääres. Tagasi peredesse jõudsime kella kaheksast õhtul, sõitsime palju ja enamuse ajast veetsimegi minibussis. Ilmaga meil esimesel päeval eriti ei vedanud, sest sadas ja oli külm, kuid laupäeval oli mõnus päikesepaisteline ilm. Enamik meist said mägedesse minekuks riided ja jalanõud peredest, sest kellegil ei olnud talveriideid kaasas ja minu riided olid väga mugavad ja soojad, vihma kindlad - suured tänud minu perele.

Esmaspäeval (26.05) käisin individuaalsel kokkuleppel ühes haiglas – Diakonhjemmet Hospital ja kohtusin sealse sotsiaaltöötajaga, keda intervjueerisin. See oli huvitav kohtumine, minu jaoks üks kõrghetks selle programmi jooksul, sest see on ikkagi minu tegelik huvi, kuidas sotsiaaltöötajate töö on Norra haiglates korraldatud. Selle kohta teen loomulikult eraldi kokkuvõtte töö ja enda jaoks. Vestlesime terve hommikupooliku ja sain temalt viitedi erilalastele materjalidele. Pealelõunal käisime Rahvusvahelises Sotsiaaltöötajate Föderatsioonis (International Federation of Social Workers; http://www.fo.no/), kes tegelevad töötajate õigusküsimuste ja kaitsega.

Õhtul käisin Hannega jällegi tango kursusel, kus seekord oli minu juhendajaks üks kogenud tantsija - sain individuaalset õpetamist. Nüüd ma oskan juba isegi tantsida, põhisamme.

Täna külastasime Bærum kommuni, kus meile räägiti natuke puudega inimeste toetuste süsteemis ja külastasime ka Bærum kommuni töökeskust, kus töötavad vaimupuudega inimesed. Selle töö eest saavad nad raha ja neid tooteid, mida nad teevad müüakse spetsiaalses poes ja ka osades teistes poodides. See töökeskus on riigi poolt rahastatud, nagu kõik sotsiaalteenused Norras (http://www.baerum.kommune.no/). Peale seda käisime ka päevakeskuses sügava liikumis ja vaimupuudega inimestele – Fagnatun dagsenter.

Täna õhtul oleme kutsutud Hara perre õhtusöögile, läheme koos Hannega. Õhtsöök tuleb Kreeka pärane, tegelikult lähen seda Harale appi valmistama.

Nüüd ongi jäänud vaid paar päeva veel ja siis olengi tagasi teel koju. Homme ja neljapäeval on veel loengud, asutuste külastusi enam ei ole. Aeg on siin ikka lennanud ja kui ma koju jõuan siis hakkan alles täpsemalt seedima kõike seda, mis oleme siin teinud, sest infot on nii palju ja ka uusi tuttavaid ning küllakutseid siia tagasi J

Ma arvan, et teen järgimise sissekande lennujaamas. Aga nende päevade jooksul üritan veel teistelt osalejatelt saada nii palju pilte kui võimalik oma arvutisse enne kui lahkun ja loomlikult ka kõikvõimalikke andmeid, kontakte.