Ja seiklused alaku

Nüüd ma siis istun Tallinna lennujaamas ja lennuni on jäänud veel üle tunni aja. Selle blogi loomise eesmärk ongi jäädvustada muljeid Norras oleku ajal.
Kõhus on selline naljakas tunne ja olen üsna põnevil, milline see lendamise tunne siis ikkagi on ja kas mul paha ka hakkab - loodan, et mitte. Lend kestab 1.40 h ja ma sain koha akna poole, ei tea kas see on hea või halb valik.
Ega ma ei kujuta ikka päris täpselt ette, mis mind seal ees ootab ja milline on see seltskond kellega ma selle kuu veedan, on nad noored või vanemad. Rahvuste kohta on mul enamvähem aimu, aga mõne osas võin ka eksida. Ega päris kindlat kava või tegevuste kirjeldust ei olegi CIF-i poolt saadetud, nii et ei aimagi kus asutustes ma hakkan käima ja kelle juures elan.
Vastu tuleb mulle keegi Laila ja mul on tema telefoni number olemas, kui midagi peaks juhtuma.
Kodust on ikka nii kahju lahkuda, kodu on kõige armsam ja turvalisem. Kogu aeg on selline tunne, et läheks kohe koju tagasi, aga samas tahaks juba ka Norras olla. Ebakindlust tekitabki see teadmatus, mis mind ees ootab ja kelle juures ma elama hakkan.
Järgmiseid muljeid kirjeldan loodetavasti juba õhtupoole, loodan et saan kusagil internetti minna.

PS: vaatan kuidas lennuk lahkub, päris võimas - tahaks juba lennata :D